Audi (Audi Museum Mobile)
Audi AG on Saksamaa autotootja, peakorteriga Ingolstadtis Baieri liidumaal. Audi kuulub praegu peaaegu täielikult (99,7%) Volkswagen AG-le. Firma on välja kasvanud Audi, Horchi, Wandereri ja DKW liitmisel tekkinud Auto Unionist.
Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni.
Firma asutajaks oli August Horch (1868–1951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie.
Oma uues tehases sai August Horch töötada vaid kümme aastat. 1909. aastal tekkisid probleemid juhtkonnaga ning Horch oli sunnitud enda asutatud ettevõttest lahkuma. Samal aastal asutas ta Horch Automobil-Werke GmbH, kuid tema vanal firmal oli aga seaduslik õigus tema perekonnanime kasutamiseks, ning seetõttu oli Horch sunnitud leidma oma firmale uue nime. Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli seepeale mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina keeles sama mis Horch saksa keeles.
Audi esimeseks mudeliks oli 2,6-liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk, millele järgnesid juba suuremate mootoritega autod. Audi mudelid esinesid edukalt ka võidusõitudel. Audi Typ C, hüüdnimega "Alpensieger" (saksa k. Alpide vallutaja), saavutas mitmeid võite Rahvusvahelisel Austria Alpide Võidusõidul aastail 1912–1914.
1928. aastal omandas mootorrattavalmistaja DKW Audi. 1931. aastal toodi välja mudel DKW F1, mis oli maailma esimesi esiveolisi autosid. Auto oli väike ja mootorrattamootoriga, ning sellest kujunes sõjaeelse Saksamaa populaarseim auto.
29. juuni 1932 ühinesid Horch, DKW ja Wanderer ning moodustasid Auto Union AG. Firma logoks said neli rõngast, mis kujutasid firmasid, mis moodustasid Auto Unioni. Seda märki kasutati siiski vaid võidusõiduautodel, kuna iga mark jätkas mudelite turustamist seniste nimede all. Firma peakorteriks sai Chemnitz ning Auto Unionist sai üsna pea Saksamaa suuruselt teine autotootja. Auto Unioni oli esimene saksa autoettevõte, mis alustas autode õnnetustestide läbiviimist.
Ettevõte saavutas suurt edu ka võidusõidus. Ferdinand Porsche konstrueeris ka Auto-Union Typ D, millel oli voolujooneline kere ja 550-hobujõuline V16-turbomootor. Sellest kujunes üks edukamaid sõjaeelseid võidusõiduautosid. Tuntumad Auto-Unioni sõitjad olid Hans Stuck ja Bernd Rosemeyer.
Teise maailmasõja ajal tootis Auto Union ka selliseid armeesõidukeid nagu soomusauto Sd-Kfz 222 ja kergtranspordisõiduk KFZ 11.
1944. ja 1945. aastal said kõik Auto Unioni tehased pommitamistes kannatada. Tehastes lõpetati tootmine ning 6. mail 1945 tühistati kõigi järelejäänud töötajate töölepingud. Kõik firma varad riigistati.
Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni.
Firma asutajaks oli August Horch (1868–1951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie.
Oma uues tehases sai August Horch töötada vaid kümme aastat. 1909. aastal tekkisid probleemid juhtkonnaga ning Horch oli sunnitud enda asutatud ettevõttest lahkuma. Samal aastal asutas ta Horch Automobil-Werke GmbH, kuid tema vanal firmal oli aga seaduslik õigus tema perekonnanime kasutamiseks, ning seetõttu oli Horch sunnitud leidma oma firmale uue nime. Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli seepeale mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina keeles sama mis Horch saksa keeles.
Audi esimeseks mudeliks oli 2,6-liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk, millele järgnesid juba suuremate mootoritega autod. Audi mudelid esinesid edukalt ka võidusõitudel. Audi Typ C, hüüdnimega "Alpensieger" (saksa k. Alpide vallutaja), saavutas mitmeid võite Rahvusvahelisel Austria Alpide Võidusõidul aastail 1912–1914.
1928. aastal omandas mootorrattavalmistaja DKW Audi. 1931. aastal toodi välja mudel DKW F1, mis oli maailma esimesi esiveolisi autosid. Auto oli väike ja mootorrattamootoriga, ning sellest kujunes sõjaeelse Saksamaa populaarseim auto.
29. juuni 1932 ühinesid Horch, DKW ja Wanderer ning moodustasid Auto Union AG. Firma logoks said neli rõngast, mis kujutasid firmasid, mis moodustasid Auto Unioni. Seda märki kasutati siiski vaid võidusõiduautodel, kuna iga mark jätkas mudelite turustamist seniste nimede all. Firma peakorteriks sai Chemnitz ning Auto Unionist sai üsna pea Saksamaa suuruselt teine autotootja. Auto Unioni oli esimene saksa autoettevõte, mis alustas autode õnnetustestide läbiviimist.
Ettevõte saavutas suurt edu ka võidusõidus. Ferdinand Porsche konstrueeris ka Auto-Union Typ D, millel oli voolujooneline kere ja 550-hobujõuline V16-turbomootor. Sellest kujunes üks edukamaid sõjaeelseid võidusõiduautosid. Tuntumad Auto-Unioni sõitjad olid Hans Stuck ja Bernd Rosemeyer.
Teise maailmasõja ajal tootis Auto Union ka selliseid armeesõidukeid nagu soomusauto Sd-Kfz 222 ja kergtranspordisõiduk KFZ 11.
1944. ja 1945. aastal said kõik Auto Unioni tehased pommitamistes kannatada. Tehastes lõpetati tootmine ning 6. mail 1945 tühistati kõigi järelejäänud töötajate töölepingud. Kõik firma varad riigistati.
Kaart - Audi (Audi Museum Mobile)
Kaart
Maa (piirkond) - Saksamaa
Saksamaa lipp |
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
DE | Saksa keel (German language) |